Ajalugu

Valga Gümnaasiumil on 100-aastane ajalugu

Koolielu arengut võib võrrelda puu kasvamisega. Võtab sadu aastaid aega, enne kui tagasihoidlik istik muutub tüvelt laiemaks ja kroon võimsaks. Võtab aega, enne kui väike kool muutub laiahaardeliseks õppeasutuseks.

Valga Gümnaasiumi ajalugu loeme aastast 1919, kui linn sai eestikeelse gümnaasiumi.

Vaadates kaugemale, on kooli juured alguse saanud veelgi varasemast ajajärgust. 1788. aastal loodi Valga Kroonukool, mis reorganiseeriti kreisikooliks ja seejärel linnakooliks ning lõpuks Valga Kõrgemaks Algkooliks. Kõik need koolid asusid Valga kõige vanemas koolimajas tänases Valga Muusikakoolis, Kesk 22. Reaalkooli, kommertskooli ja tütarlaste gümnaasiumi võibki pidada Valga Gümnaasiumi eelkäijateks.

Ühtki eelnenud ajajärku ei saa minevikust maha kustutada, sest nime muutmine, õppeaja kestvuse ja õpetuse sisu ümberkorraldamine on ühe koolielu areng.

Asutati Valga Eesti Gümnaasium

11. jaanuaril 1919. asutati Valga Eesti Gümnaasium – Valga esimene eesti õppekeelega keskharidust andev õppeasutus. See oli 300 õpilasega segakool ja alustas tööd direktor Marta Pärna juhtimisel.

Valga Eesti Gümnaasium sai sõjaolukorra tõttu töötada ainult 1919. aasta jaanuari lõpuni. Koolikomisjon otsustas kooli sulgeda ja asutada selle asemele kaks gümnaasiumi, üks poeglastele ja teine tütarlastele.

25. veebruaril 1919 toimus Valga Tütarlaste Gümnaasiumi avaaktus Vabaduse tänaval asuvas koolihoones. Kool alustas tööd Valga tuntud pedagoogi Marta Pärna juhtimisel. Õpilaskonna moodustasid Valga ja Valgamaa tütarlapsed, tulijaid oli ka kaugemalt. Kokku alustas õppimist 212 tütarlast.

25. veebruaril 1919. a alustas õppetööd ka Valga Poeglaste Gümnaasium. Õppetööd alustas 129 poeglast. Esialgu töötasid mõlemad gümnaasiumid samas majas, aga erinevatel korrustel. Poeglaste Gümnaasium jõudis oma päriskoju – Valga Valgesse Majja, alles 1923. aastal, olles enne seda töötanud allüürnikuna mitmetes kooliruumides. Kool alustas oma tegevust direktor Olaf Silla juhtimisel, kuid juba alates 1919.a sügisest asendas teda Valgas hästi tuntud pedagoog Tõnis Grünberg.  Direktor Tõnis Grünberg juhtis kooli kuni selle reorganiseerimiseni 1932. aastal. 

1932.a sügisest said kõik Valga Tütarlaste ja Poeglaste Gümnaasiumi õpilased Valga Ühisgümnaasiumi  liikmeteks. Valga Ühisgümnaasiumis oli üle poole tuhande õpilase.

1934. a koolireform tõi kaasa olulisi koolitöö ümberkorraldusi. Vahetus ka kooli direktor. Valga Ühisgümnaasiumi direktoriks määrati Viktor Neggo, kelle asemel tuli 1934. aastast Aleksander Raudsepp.

Aastatel 1939-1941 juhtis gümnaasiumi Aleksander Rikken. 1939. a sai Valga Ühisgümnaasiumist  Valga Gümnaasium.

1940/41. õppeaasta alguseks oli gümnaasium vastavalt NL koolisüsteemile ümber nimetatud Valga Keskkooliks. Korraldati ümber koolisüsteem. Koolmajas oli sõjaväehaigla ja õppetöö toimus klasside kaupa linnas laiali.

1941/42. alustati Saksa okupatsiooni tingimustes, kusjuures gümnaasiumi nimetus taastati – Valga Gümnaasium.

1944. a sügisest muudeti kool jälle Valga Keskkooliks ja 1945.a kolis kool tagasi Kuperjanovi 10 koolimajja.

1946. a nimetati kool Valga I Keskkooliks, sest samal aastal avati Valgas ka vene õppekeelega töötav keskkool.

Järgnevatel aastate toimusid mitmed direktorite vahetused. 

1941-1942 Friedrich Klement 

1942-1943 Johannes Taal 

1943-1950 Henn Sirk

1950-1951 Georg Säinas

1951-1957 Julius Lee

1957-1992 Valter Malm

Tuhande õpilasega suur kool töötas kahes vahetuses. Et linnas oli suur kooliruumide kitsikus, olid kooli allüürnikud ka õhtukeskkool, muusikakool ja spordikool. Koolimaja oli hõivatud varavalgest hilisõhtuni. Koolile oli vaja hädasti juurdeehitust. Vastav projekt, mille koostajaks oli tuntud arhitekt Arnold Matteus, valmiski seitsmekümnendate aastate algul. See suur ettevõtmine jäi aga realiseerimata, sest päevakorda kerkis uue koolihoone ehitamine.

Algasid ehitustööd, uus koolihoone valmis 1977. Vastvalminud koolimaja Kungla 16 andis võimaluse kabinetsüsteemi kasutuselevõtuks.

1992- 2015 oli koolijuhiks Raimond Luts.

1994. a nimetati Valga I Keskkool taas Valga Gümnaasiumiks.

Läbi ajaloo vahetusid kooli nimed vastavalt riigikorra muutustele. Peaaegu iga uue võimule tulnud valitsusega vahetus ka kooli direktor. Seega  100 aasta jooksul elas kool üle 9 nimevahetust ja vahetus 13 direktorit. Kooli struktuur on jäänud peaaegu samaks.

2012. aastal eraldus koolist põhikooliosa.

2015. aastal asus kooli juhtima Andrus Murumaa.

1. septembril 2016 muutus kooli omanik. Koolist sai riigigümnaasium asukohaga uues renoveeritud hoones J Kuperjanovi 10. Kool jõudis taas oma päriskoju.